Meist

Ma lõin Fluumi, sest minu ümber olid küünlad, mida ma ei usaldanud — sünteetilised lõhnad, mida ma ei tahtnud sisse hingata, ja anumad, mis kappi kogunesid ja ikkagi prügikastis lõpetasid. Selle asemel tahtsin ma midagi ausat. Midagi, mis kestab.

Hakkasin seega valmistama selliseid küünlaid nagu nad minu arvates peaksid olema: looduslikest materjalidest, päris lõhnadega ja anumates, mis on loodud jääma. Ma valan iga betoontopsi käsitsi oma töökojas Eestis. See protsess on aeglane ja nõuab hoolt — betoon vajab aega, et kivistuda ja oma lõplik kuju leida. Olen õppinud, et parimad asjad ei sünni kiirustades.

Mind paelub Fluumi küünalde juures teatud kontrast: toores betoon kohtub pehme, taimse vahaga. Materjal, mis seostub eelkõige suurte hoonete ja teedega, hoiab nüüd midagi intiimset ja vaikset sinu kodus. See on midagi ootamatut argihetkes.

Mind kannustab usk, et see, mida sa end ümbritsevasse ruumi tood, peaks midagi ka tähendama — mitte lihtsalt seda täitma. Meie küünlad on valmistatud puhtast rapsivahast ja eeterlikest õlidest — ei midagi sünteetilist ega kaheldava väärtusega. Topsid on loodud uuesti täitmiseks, taaskasutamiseks ja alles hoidmiseks.

Kui sa süütad Fluumi küünla, tahan, et tunneksid rahu. Et teaksid — see, mida sa sisse hingad, on puhas. Ja et tunneksid uhkust, et valisid kestliku lahenduse maailmas, kus see valik muutub iga päevaga keerulisemaks.